Ühe vanema näited hinnangutest koduõppelapse edasijõudmisele 7. ja 8. klassis
I ja II kooliastme hinnangud on aadressil http://koduope.ee/hindamine.
Hinnang XXX koduõppe õppetööle VII klassis.
Eesti keel ja kirjandus
Eesti keeles õppisime VII klassis grammatika osas sõnaliike muutmisviisi järgi (käändsõnad, pöördsõnad, muutumatud sõnad), sõnavormide moodustumist tüvele tunnuste ja lõppude liitmise teel, vaatlesime liitega sõnu ja liitsõnu, õppisime määrama sõna väldet ning vahet tegema oma- ja võõrsõnadel. Samuti vaatlesime nii käänd- kui pöördsõnade välte- ja laadivaheldust, kordasime üle juba eelmises klassis õpitud eesti keele käänded ning nende omavahelised seosed, keskendudes eriti ainsuse omastavale kui põhikäändele, ainsuse osastavale ja mitmuse osastavale. Õppisime moodustama omadussõna võrdlusastmeid, käändsõnade kokku- ja lahkukirjutamise reegleid, vaatlesime tegusõna pöördelisi ja käändelisi vorme, tegusõna põhivormide osa teiste vormide moodustamisel, tegusõna aegu, kõneviise ja tegumoode.
Abimaterjalina kasutasime Priit Ratassepa VII klassi eesti keele õpikut „Sõnadest tekstini“.
Iseseisva tööna kirjutas XXX mitmeid ilukirjanduslikke tekste, võrreldes varasemate aastatega on tema väljendusviis tublisti paranenud kirjelduste osas. Lisaks sellele aitas ta mind mitmete tõlketööde juures, sisestades arvutisse minu poolt suuliselt tõlgitavat teksti (enamasti sotsioloogia-alased tekstid), millest lähtuvalt paranes tublisti tema võõrsõnade kirjutamise oskus.
Varasemast tublisti paremini on XXX õppinud kasutama „Õigekeelsussõnaraamatut“ (nii Internetis kui paberkandjal), kuid selles osas on tal ka arenemisruumi.
XXX on keele kasutamisel tugevam kui teoorias, keelest kui ühtsest süsteemist on ta alles ülevaadet omandamas. Järgmises klassis püüangi süvendada tema arusaama keelest kui loogilisest süsteemist koos kõigi selle koostisosadega.
Kirjanduses oleme sel õppeaastal käsitlenud eeskätt dokumentaalkirjandust ning mütoloogiale tuginevat fantaasiakirjandust, mille näitena võib tuua Fiona Bollagi „Tüdruk, kes väljus vaikusest“, Jacques Le Goffi „Keskaja inimene“, Svetlana Aleksijevitši „Tšernobõli palve“, Rein Siku „Minu ugrimugri“, Carol Bowmani „Laste eelmised elud“, Joanne Harrise „Ruunimärgid“ (selle tausta paremaks mõistmiseks luges XXX Tor Åge Bringsværdi raamatut „Põhjala jumalad“) ning Michael Scotti „Alkeemik“, „Maag“ ja „Nõid“.
XXX loeb endiselt väga palju, ükski päev ei möödu lugemiseta.
Matemaatika
VII klassis võtsime läbi tehted ratsionaalarvudega (kahe negatiivse arvu liitmine, kahe erimärgilise arvu liitmine, ratsionaalarvude lahutamine, korrutamine ja jagamine, liitmise seadused, korrutamise seadused, arvu aste, tehete järjekord), avaldiste teisendamine, rööpküliku, trapetsi, rombi ja püströöptahuka omadused.
Õppimisel oli toeks Aksel Telgmaa, August Unduski ja Enn Nurga õpik „Matemaatika VII klassile“.
Tänavu vajas XXX varasemast enam teemade lahtiseletamist, iseseisvalt oli tal matemaatikat üsna raske õppida. Ühise töö tulemusena saab ta matemaatikas siiski kõigist teemadest aru, kuid jätkuvalt on tal probleeme õpitu pikemaks ajaks meelde jätmisega, sest see aine ei paku talle endiselt erilist huvi ja mis pole huvitav, see ei jää ka niisama hõlpsasti meelde. On muidugi ka võimalik, et suhtun tema matemaatikaõpingutesse keskmisest rangemalt, kuna, olles ise õppinud füüsika eriklassis, olen selles aines harjunud kõrgendatud nõudmisi loomulikuks pidama.
Inglise keel
Inglise keele õppematerjalina oleme kasutanud Mare Jõulu ja Ülle Kurmi õpikut „I Love English. Student´s Book 5“.
Grammatikas läbi võetud teemad on järgmised:
1. play/played/is playing/was playing
he/his/him
in/on/at/behind/...
2. will play/has played
every day/yesterday/this...
boring/bored
3. played/was playing
sit/sitting
make a mess/a mistake
and/but/because/so
4. The past perfect
had played
mine/yours/...
She says that...
5. played/had played
some/any
Anne tells her mum that...
6. Uncountable nouns
sugar; scissors
She tells Ann she knows...
She adds that...
7. a/an/the
bottle/bottles; honey
8. who/whose/which/...
played/had played
9. Martin said he liked...
Martin said he had left...
10. He wants me to...
He said that he´d...
11. He said that he could...
12. movement/moving/move
althought
this - that; today - that day
13. used to
14. I want to know what she was...
beautiful/ugly
15. Passiivi moodustamine: be + 3. pv
is/was called
Irregular plural
calf/calves
both/neither
XXX suhtleb jätkuvalt Internetis peamiselt inglise keeles, kasutades eeskätt neid keskkondi, kus heaks tooniks on korrektse, mitte lohaka keele kasutamine. Olukordades, kus inglise keelt on vaja olnud telefonis kõnelda või kiiresti kellegi ingliskeelset juttu tõlkida, on ta samuti hästi toime tulnud. Järgmisel aastal on plaanis lisaks grammatikale keskenduda kooliprogrammis nõutavast oluliselt laiema sõnavara omandamisele, kasutades selleks paralleelselt ingliskeelsete kirjandusteoste paberkandjal saada olevaid ning audiovariante.
Bioloogia
Bioloogias oli õppimisel toeks Maie Toomi ja Urmas Kokassaare „Bioloogia 7. klassile I“ ja Mati Martini „Bioloogia 7. klassile II“. Teemadest olid kõne all elu tunnused (kasvamine, arenemine, paljunemine, aine- ja energiavahetus, muutlikkus, rakkudest koosnemine), elusolendite süstemaatika, õistaimed, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, taimede roll looduses ja inimese elus, loomade tunnused, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad, loomade roll looduses ja inimeste elus, loomade lihtsustatud sugupuu.
Bioloogia on aine, mille õppimine on XXX jaoks kerge ning otsekui iseenesestmõistetav, eeldatavasti on siin oma osa selles, et oleme kogu oma elu sõltumata linnas elamisest sidunud nii tihedalt looduse ja loomadega kui vähegi võimalik (alates koduloomadest, keda meil on jälgimiseks ning nende olemuse analüüsimiseks paraja miniloomaaia jagu).
Üks osa väga mitmesuguses vanuses inimesi, kellega XXX tihedalt suhtleb, on Internetis loonud väikeste lemmikloomade kasvatamisele pühendatud foorumi, tänavu paluti XXXt hakata selle foorumi üheks administraatoriks ning nõuandjaks näriliste osas, ta on selle tegevusega hästi toime tulnud.
Geograafia
Geograafias oli õppimisel toeks Raivo Aunapi, Are Kondi, Ülle Liiberi ja Ene Saare „Loodusgeograafia põhikoolile, 1. osa“ ja Are Kondi „Loodusgeograafia põhikoolile, 2. osa“.
Käsitletud teemad: kaardiõpetus (kaartide mitmekesisus, leppemärgid, vahemaade mõõtmine kaardil, suunad looduses ja kaardil, asukoha määramine, geograafilised koordinaadid, ajavööndid, mandrid ja maailmajaod), pinnaehitus (pinnavormid ja pinnamood, mäestikud ja mägismaad, tasandikud, maailmamere põhjareljeef, Maa siseehitus, laamad, laamade liikumine, mäestike teke, maavärinad, vulkaanid, kivimid, pinnamoe kujunemine välistegurite toimel), kliima (õhk meie ümber, ilm ja kliima, päikesekiirgus õhutemperatuur, õhu liikumine, tuuled, õhumassid, mussoonid, jugavool, ookeani ja pinnamoe mõju kliimale, kliimavöötmed, kliima muutumine), veestik (veeringe, maailmameri, ookeanid ja mered, vee liikumine maailmameres, tõus ja mõõn, jõed ja nende toitumine, järved, maasisene vesi, karst, märgalad, jääkilbid ja liustikud, vee kasutamine ja kaitse).
Geograafia on XXX jaoks aine, milles tulemused tulevad vaid visa töö tulemusena. Eeldan, et selle põhjuseks on uute mõistete väga suur hulk ning vajadus nii mõnegi asja paremaks mõistmiseks kasutada suurt hulka lisamaterjale, kuna ajuti kuluvad teema arusaadavamaks käsitlemiseks ära näiteks teadmised füüsikast, mida ta veel süstemaatiliselt õppinud pole.
VIII klassis õppimist jätkates on kavas paralleelselt pidevalt kordamiseks tagasi tulla ka VII klassis juba läbitud materjalide juurde, et vältida õpitu unustamist.
Ajalugu
Ajaloos oli õppimisel toeks Mait Kõivu ja Priit Raudkivi „Keskaeg“ (I ja II osa).
Käsitletud teemad: keskaegse Euroopa kujunemine, feodaalne Lääne-Euroopa, Bütsants ja slaavlased, Muhamed ja islam, keskaegsed linnad, ristisõjad, ristiusu kirik ja keisrivõim, keskaja kultuur, tsentraliseeritud riikide kujunemine Lääne-Euroopas, Lääne-Euroopa hiliskeskajal, renessanss ja uue ellusuhtumise kujunemine, Euroopa riigid uusaja hakul, varauusaeg, kauged maad ja suured maadeavastused (Hiina, India, Ameerika vanad kõrgkultuurid, koloniaalvallutuste algus ja maadeavastuste tulemused), reformatsioon ja vastureformatsioon, Euroopa kultuur varasel uusajal.
Lisamaterjalina luges XXX lisaks juba eelpool mainitud Jacques Le Goffi raamatule „Keskaja inimene“ Päivi Setälä raamatut „Renessansiaja naine“ ning tutvus põgusalt ka Johan Huizinga raamatuga „Keskaja sügis“, kuid viimatimainitu osutus siiski oma sisult tema jaoks raskeks.
XXXle on jätkuvalt äärmiselt vastumeelne sõdade ning poliitilise võitluse ajalugu, seevastu kultuuriajalugu oli tema jaoks väga huvitav ning sellest lähtuvalt omandas ta kõik sellega seotu otsekui lennult. Huvi keskaja vastu on kindlasti süvendanud ka suhtlemine larparite ehk rollimängijatega (LARP – Live Action Roleplay) ning mõned keskajaga seotud rollimängud, millest ta osa võtnud on.
Järgmisel aastal on kavas lisaks programmis ettenähtule süvendatult tegeleda teemaga, mida me tänavu programmiga paralleelselt juba põgusalt käsitlesime: eri religioonide teke, nende omavahelised seosed, eripärad ning areng tänapäeval.
Kehaline kasvatus
Balletikoolis toimusid tunnid või proovid viis kuni kuus korda nädalas, korraga reeglina kolm kuni neli tundi.
Ained olid järgmised: klassikaline tants, moderntants, pilates. Klassikalise tantsu tundide arv on jätkuvalt kasvanud, see moodustas õppekavast kolm neljandikku.
Lavapraktika osas oli õnnestumiseks võimalus osaleda ühena vähestest balletikooli õpilastest Soomes Kotka kultuuripäevadel, tantsides seal Luike ehk Tüdrukut „Loomade karnevalist“ ning esitades koos õpingukaaslase Sonjaga XXX loodud koreograafiaga lühietendust „Ulakas nukk“.
Aastalõpu kontserdil tantsis XXX Kala ning Linnukest „Loomade karnevalis“ (mõlemat varvaskingades) ning Veealuse Maailma Kuningannat „Veealuses maailmas“. Sama etendust korratakse ka järgmisel aastal, siis on juba kõik tantsud varvaskingades ning eeldatavasti ka senisest mõnevõrra keerukama koreograafiaga.
Järgmisel aastal jätkab XXX treeninguid balletikoolis, treeningumaht on kuus korda nädalas neli tundi korraga.
Inimeseõpetus
Inimeseõpetuses oleme käsitlenud erinevate toiduainete mõju inimorganismile (k. a teraviljad), mikroelementide ja mineraalide olulisust ning jätkuvalt, praktiliselt igapäevaselt, analüüsinud inimsuhete kujunemist teismeeas, vanusest lähtuvat psüühika eripära ning füsioloogilisi muutusi.
Kunstiõpetus
XXX on jätkanud arvuti kujundusprogrammidega tutvumist, põhiline osa kunstiõpetuseks mõeldud ajast on käesoleval õppeaastal kulunud nn fotomanipulatsioonidega tegelemisele. Lisaks harjutab inimese joonistamist, lähtudes vaheldumisi anime-stiilist ja realistlikust kujutusviisist.
Käsitöö
Tänavune käsitööõpetus on olnud keskendunud sae ja kruvikeeraja abil rotipuuri sisustuse ning rottide agility-vahendite ehitamisele, lisaks on XXX aidanud mul korterisse mööblit planeerida ning pisut ka ehitada (sisustame kodu taaskasutuse põhimõttel, ehitades oma katusekorteri mööblit vanadest saepuruplaatidest). Õmblemise osas oleme peamiselt valmistanud kas nn pseudokeskaegseid või gooti stiilis kleite, kasutades alusmaterjalina Humana poodidest ostetud rõivaid.
Muusikaõpetus
XXX on õppinud muusikateooriat ja -ajalugu Raimo Kangro õpiku „Helisev maailm, muusikaõpik VII klassile“ alusel.
Laulmisega on XXX tänavu tegelenud omal käel, kuna lisatundidesse minekuks nagu varasematel aastatel ei jätkunud sedakorda tervist ega jõudu, kuna ta oli taas iga paari nädala tagant järjekordses viirusnakkuses, mis omakorda vältas reeglina vähemalt nädala või ka kaks.
Lisaks on XXX taas asunud meelde tuletama algklassides õpitud flöödimängu.
Vene keel
Vene keele õppimisel oleme keskendunud eeskätt kõneldava mõistmisele (seda enam, et see on jätkuvalt vajalik ka balletikoolis, kus mitmed õpetajad kohati iseeneselegi märkamatult vahepeal vene keelele üle lähevad, arvates hiljem, et on kogu jutu rääkinud eesti keeles. Selles osas on abi olnud ka nendest samadest balletikooli õpetajatest, kes on kohati XXXle selgitanud, kuidas kasutatakse üht või teist väljendit elavas ning vene intelligentsi hulgas käibel olevas keeles, kuna aeg-ajalt erineb see õpikus pakutavatest variantidest.
Grammatikat ja sõnavara õppides toetusime Inga Manguse õpikule «Русский язык: быстро и весело!» ning Eestimaa vene koolide algklasside õpikutele.
***************************************************************************************************************************************
Hinnang XXX koduõppe õppetööle XXX gümnaasiumi VIII klassis.
Eesti keel ja kirjandus
Eesti keeles õppisime VIII klassis grammatika osas, mis on lause, millest see moodustub, millised on peamised lauseliikmed, millised on lauseliigid (liht- ja liitlause, rindlause, põimlause, mis on lauselühend, kuidas kasutatakse kirjavahemärke otseses kõnes ja mille poolest erinevad üksteisest nimi, nimetus ja pealkiri.
Abimaterjalina kasutasime Priit Ratassepa VII klassi eesti keele õpikut „Lausetest tekstini“.
XXX hakkas harjutama kirjandite kirjutamist.
Keele kasutamisel kirjas on XXX väga tugev, vigu teeb ta reeglina vaid niisugustes keerulisemates kohtades, mille analüüsimisel tal veel õpitust tuge pole (näiteks mõned probleemsed kokku-lahku kirjutamise juhtumid).
Järgmisel aastal on kavas keskenduda lisaks uue materjali omandamisele ka kogu varasema teooriaosa kordamisele.
Kirjanduses oleme sel õppeaastal käsitlenud eeskätt psühholoogia või bioloogiaga seotud populaarteaduslikku kirjandust, aga ka ilukirjandust (Susan Pinker "Sugude paradoks", Valeria Ränik "Ilves.Ilves", Rosie Alison "Mõte sinust", Sara Gruen "Vesi elevantidele", Jane Austen "Uhkus ja eelarvamus", Charlotte Brontë "Jane Eyre").
XXX loeb endiselt väga palju, kuid kuna ta nüüd loeb juba palju ka inglise keeles, võtab see mõnevõrra eesti keeles lugemise aega vähemaks.
Matemaatika
VIII klassis võtsime läbi üks- ja hulkliikmete mõisted, vaatlesime defineerimist ja tõestamist, ühe- ja kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteeme ning lineaarvõrratust, lineaarfunktsioone, ruutvõrrandit, tegelesime püstprisma, püramiidi, ringjoone ja korrapärase hulknurgaga.
Õppimisel oli toeks Madis Lepiku, Aksel Telgmaa, August Unduski ja Enn Nurga õpik „Matemaatika VIII klassile“.
XXX vajab jätkuvalt teemade lahtiseletamist, iseseisvalt on tal matemaatikat raske õppida. Ta saab küll kõigest aru, kuid see aine ei paku talle huvi, mistõttu edasiminek on aeglasem, kui oleks ainest vaimustumise korral.
Järgmisel aastal on kavas keskenduda lisaks uue materjali omandamisele ka kogu varem õpitu kordamisele.
Inglise keel
Inglise keele õppematerjalina oleme kasutanud Mare Jõulu ja Ülle Kurmi õpikut „I Love English. Student´s Book 6“ ja „I Love English. Student´s Book 7“.
Grammatikas läbi võetud teemad on järgmised:
1. is/was playing
has/had played
played/will play
2. learned/had learned
washed/was washing
hav to/had to
I hate it that(when
3. must/mustn´t/can
is/was built
must/mustn´t be washed
4. verb/adjective + to do
What do you/did you have to…?
5. Ann said that she came/she was coming…
Ann asked/told me to…
Whenever/as soon as/…
6. Ann said she had come…
Ann asks me whose…
always/never/…
7. phrasal verbs: make
phrases with laugh
Ann asked/told me to…
8. phrasal verbs: feel
boring/bored
9. Ann asks when my…
Ann asks if I…
nouns
clear/clearly
10. He wants me to...
He said that he´d...
11. is/was started
even though
12. is/was written
blaming/stepping/dying
verb + to do/doing
13. phrasal verbs: fall
although/because/otherwise
phrases with get
14. similar to/different from
all/none
15. If I see/When I see.. I´ll
because/therefore
both/neither
a few/few, many/much
16. -/the + name
17. nouns ending in-s
Word study: take
18. countries, nationalities, languages
Word study: language
19. Passive
Present perfekt, past perfekt
Word study: put, play
20. all and every
21. present and futuure simple (when, if, as soon as…)
Word study: order
22. relative pronouns (who, which, where, that)
23. Word derivation: prefixes and suffixes
24. need to do
Need doping
25. used to do
Used to doing
XXX loeb raamatuid praegu peamiselt inglise keeles (ilukirjandust). Ta saab hästi kõnekeelest aru ning suhtleb nii kirjas kui kõnes vabalt. Eeloleval aastal on plaanis keskenduda eeskätt keele kui süsteemi vaatlemisele ning grammatiliste mõistete nimetuste kordamisele.
Bioloogia
Bioloogias oli õppimisel toeks Maie Toomi, Urmas Kokassaare ja Mati Martini „Bioloogia 8. klassile I“ ja Mati Martini „Bioloogia 8. klassile II“. Teemadest olid kõne all viirused, bakterid, algloomad, vetikad, seened, samblikud, kooselu, konkurents, kisklus, toiduahel, populatsioon, looduslik tasakaal, biosfäär, looduskaitse, käsnad, ainuõõssed, ussid, limused, peajalgsed, vähid, ämblikud, putukad, okasnahksed, keskkonnakaitse, loodusvarad, õhu saastumine, mulla ja vee kaitse, jäätmed kui keskkonnaprobleem.
Bioloogia on jätkuvalt aine, mille õppimine on XXX jaoks kerge ning otsekui iseenesestmõistetav. Juhul, kui ta ei peaks mingist hetkest alates enam klassikalise tantsuga tegeleda saama, kaalub ta oma teise elukutsevalikuna midagi bioloogiaga seotut.
Geograafia
Geograafias oli õppimisel toeks Are Kondi ja Jussi Jauhiaineni „Loodusgeograafia põhikoolile, 3. osa“.
Käsitletud teemad: loodus ja inimtegevus, geograafilised uuringud tänapäeval, maailma jaotamine regioonideks, kliima, elus- ja eluta looduse vastastikused seosed, loodusvööndid, maailma rahvastik, rahvaarv, ränne, linnad, looduse ja inimtegevuse geograafia.
Geograafia on XXX jaoks aine, mida ta suudab küll õppida ka iseseisvalt, kuid mille vastu tal puudub tugev huvi.
Ajalugu
Ajaloos oli õppimisel toeks autorite kollektiivi „Uusaeg“ (I ja II osa).
Käsitletud teemad: Euroopa ja Põhja-Ameerika 1600‒1914, Esimene maailmaasõda.
Ajalugu on XXX jaoks jätkuvalt üks huvitavamaid aineid seni, kuni tegemist ei ole sõdade ajalooga.
Kehaline kasvatus
Balletikoolis toimusid tunnid või proovid kuus korda nädalas, korraga neli tundi.
Põhiosa sellest moodustasid klassikalise tantsu tunnid.
Aastalõpu kontserdil tantsis XXX Kala ning Linnukest „Loomade karnevalis“ (mõlemat varvaskingades) ning Veealuse Maailma Kuningannat „Veealuses maailmas“ ‒ samuti varvaskingades.
Järgmisel aastal jätkab XXX treeninguid balletikoolis, treeningumaht on kuus korda nädalas neli tundi korraga.
Muusikaõpetus
XXX on õppinud muusikateooriat ja -ajalugu Raimo Kangro õpiku „Helisev maailm, muusikaõpik VIII klassile“ alusel.
Vene keel
Vene keele õppimisel oleme jätkuvalt keskendunud eeskätt kõneldava mõistmisele.
Grammatikat ja sõnavara õpime Inga Manguse õpikule «Русский язык: быстро и весело!» ning Eestimaa vene koolide algklasside õpikutele tuginedes.
Keemia
Keemia õppimisel oleme kasutanud Lembi Tamme õpikut "Keemia õpik VIII klassile I‒II". Käsitletud teemad: füüsikalised ja keemilised nähtused, lahused, aatom, keemilised elemendid, perioodilisussüsteem, molekulid, ioonid, lihtained, liitained, hapnik, oksiidid, vesinik, vesi, happed, alused, soolad, metallid.
Keemia on aine, mis pakub XXXle väga suurt huvi, kuid mille õppimisel ta vajab abi, iseseisvalt omandamiseks on see aine veel keeruline.
Füüsika
Füüsika õppimisel võtsime aluseks Enn Pärteli õpiku "Füüsika VIII klassile". Läbitud teemad: valgus, selle levimine, peegeldumine, neeldumine ja murdumine, valguse spekter, valgusfilter, kujutise teke, meetermõõdustik, pikkus, pindala, ruumala, tihedus, mehhaaniline liikumine, võnkliikumine, inertsus, kehade vastastikune mõju, gravitatsioonijõud, hõõrdejõud, elastsusjõud, rõhk, resultantjõud, Pascali seadus, õhurõhk, Archimedese seadus, mehhaaniline töö, võimsus, mehhaaniline energia, kang, mehhaanika kuldreegel, kasutegur, heli, selle levimine ja peegeldumine, müra.
Füüsika pakub XXXle mõõdukat huvi, ta tunneb end aga ebakindlalt, kuna VIII klassis ei seletata arusaadaval põhjusel nähtusi lõpuni lahti ning siis näib talle, et ta ei ole neist ju läbinisti aru saanud. Õppimisel vajab julgustust.
******************************************************************************************************************************************